Igal sügisel tuleb valida, kas panna alla naastrehvid või naastudeta Põhjamaade talverehvid (lamellrehvid). Siin on vastus mõõtmistest: kus naast on parem, kus ei ole ja kui suur vahe on.
Mõõdetud: Tekniikan Maailma 2025
Soome ajakiri testis 2025. aastal samas mõõdus (205/55 R16) ja samal autol 7 naastrehvi ja 7 Põhjamaade lamelli. Pidurdusmaa meetrites, keskmine ja vahemik:
| Pind | Naastrehv | Lamell |
|---|---|---|
| Jää, 50→0 km/h | 36,9 m (32,3–42,5) | 49,4 m (45,6–53,5) |
| Märg asfalt, 80→0 km/h | 36,9 m (34,3–40,8) | 38,7 m (37,5–41,1) |
| Kuiv asfalt, 80→0 km/h | 32,2 m (31,5–33,4) | 31,5 m (30,8–32,6) |
Jääl on vahe keskmiselt 12,5 meetrit ehk kolmandik. Parim lamell (Michelin X-Ice Snow, 45,6 m) peatus 3 meetrit hiljem kui halvim naastrehv (Continental IceContact 3, 42,5 m).
Märjal asfaldil olid naastrehvid keskmiselt 1,8 m paremad, aga vahemikud kattuvad: testi parim rehv (34,3 m) oli naastrehv, kuid ka üks halvemaid (40,8 m) oli naastrehv. Siin loeb rohkem konkreetne mudel.
Kuival asfaldil olid lamellid keskmiselt 0,7 m paremad. See vahe on väike.
Jää nulli lähedal: naastu suurim eelis
Kumm haakub jääga seda halvemini, mida lähemal on temperatuur nullile, sest jää pinnal on siis õhuke veekiht. Nael lõikab jäässe ja ei sõltu sellest nii palju. Rootsi ajakiri Vi Bilägare mõõtis 2010. aastal jääl samal päeval kahel temperatuuril (pidurdus 30→5 km/h):
| Jää temperatuur | Naastrehvid (7) | Lamell (VikingContact 5) |
|---|---|---|
| −2,5 °C | 23,0–28,2 m | 28,1 m |
| +0,75 °C (sulav) | 26,3–35,5 m | 47,4 m |
Sulaval jääl pikenes lamelli pidurdusmaa üle poole, naastrehvidel vähem. Sama näitab mudel, mida kasutab ka kalkulaator (VW Golf 8, keskmine rehv, sõidutee jää, 50→0 km/h):
| Temperatuur | Naastrehv | Lamell |
|---|---|---|
| 0 °C | 40,1 m | 58,6 m |
| −2 °C | 36,0 m | 49,2 m |
| −5 °C | 31,4 m | 38,9 m |
Väga külmal kõval jääl (−10 °C ja külmem) pidurdab mudeli järgi lamell isegi lühemalt, sest naast ei lähe kõvasse jäässe hästi sisse. See põhineb ühel testil (Za Rulem 2008, samad rehvid neljal temperatuuril), nii et see osa on ebakindlam. Eesti talvel on jää aga sageli just nulli lähedal: hommikune kiilasjää, sulailm ja öökülm.
Lumi
Lumel on vahe väike. Vi Bilägare testis oli pidurdusmaa tallatud lumel 45→5 km/h pealt naastrehvidel 36,3–43,0 m ja lamellil 42,3 m. Mudeli järgi on vahe 50 km/h pealt −5 °C juures alla meetri: naastrehv 25,4 m, lamell 26,2 m.
Kumb valida
- Naastrehv on parem, kui sõidad sageli jäistel teedel, näiteks maal ja maanteel, eriti sulailmaga.
- Lamell sobib, kui sõidad peamiselt linnas puhastatud teedel. Kuival ja märjal asfaldil pidurdab hea lamell sama hästi kui naastrehv.
- Mudelite vahe on suur. Hea lamell on märjal parem kui halb naastrehv. Vaata konkreetsete rehvide tulemusi talverehvide lehelt.
Naastrehvid on Eestis lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini. Kõik kuupäevad: Millal talverehvid alla?
Proovi oma autoga
- Pidurdusmaa kalkulaator: vali olud "jää" ja võrdle naastrehvi ning lamelli oma autoga
- Talverehvide testid 2025–2026: kõik mõõdetud pidurdusmaad
- Talverehvi valimine: mida numbrid ütlevad
Testitulemused on mõõdetud testiväljakul. Mudeli tulemused on hinnangud. Allikad: Tekniikan Maailma 2025, Vi Bilägare 2010.
Korduma kippuvad küsimused
Kas naastrehv pidurdab jääl paremini kui lamell?
Jah. Tekniikan Maailma 2025 testis peatusid naastrehvid jääl 50 km/h pealt keskmiselt 36,9 m ja Põhjamaade lamellid 49,4 m pärast. Halvim naastrehv (42,5 m) oli parem kui parim lamell (45,6 m).
Kas lamell on märjal või kuival asfaldil parem?
Vahe on väike. Samas testis olid märjal keskmiselt paremad naastrehvid (36,9 m vs 38,7 m), kuival lamellid (31,5 m vs 32,2 m). Rehvimudelite vahe on suurem kui naastu ja lamelli vahe.
Millal on naastrehvi eelis kõige suurem?
Jääl nulli lähedal. Vi Bilägare testis oli lamelli pidurdusmaa +0,75 °C jääl 47,4 m, naastrehvidel 26,3–35,5 m. −2,5 °C juures oli vahe palju väiksem.
Kas lumel on naastrehvi ja lamelli vahel vahe?
Väike. Mudeli järgi on vahe 50 km/h pealt −5 °C juures alla meetri (25,4 m ja 26,2 m).