Eesti talv ei ole ainult lumi. On tallatud lumi, jää, sulav jää nulli ümber ja väga palju märga asfalti. Iga rehvitüüp on mõnes neist hea ja mõnes halb. Siin on numbrid, mis aitavad valida.
Kui pole öeldud teisiti, on pidurdusmaad arvutatud sama mudeliga, mis kalkulaator: VW Golf 8, rehvimõõt 205/55 R16, uued rehvid. Arvestatud on ainult pidurdusteekonda, reaktsiooniaega mitte.
Suverehv talvel
50 km/h pealt tallatud lumel (−5 °C) peatub auto suverehvidega 60,9 meetriga, talverehvidega umbes 26 meetriga. Jääl on vahe veel suurem: suverehviga 165,0 m, Põhjamaade talverehviga 58,9 m.
Jää tähendab siin tüüpilist jääd: 45 sõltumatu ajakirja jäätesti (2015–2026) mediaani. Päris jääl kõigub pidurdusmaa umbes ±25%: sulav jää nulli lähedal ja kiilasjää (must jää) on libedamad.
Suverehvi kumm muutub külmaga kõvaks ja muster ei ole lume jaoks tehtud. Seda ei korva ettevaatlik sõit ega ABS.
Millal vahetada
Seadus: talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini. Naastrehvid on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini, talveoludes ka 1. oktoobrist 30. aprillini (Transpordiamet).
Aga millal on talverehv päriselt parem? Pidurdusmaa 90 km/h pealt (talv = Põhjamaade talverehv):
| Temperatuur | Märg: suvi | Märg: talv | Kuiv: suvi | Kuiv: talv |
|---|---|---|---|---|
| +10 °C | 44,4 m | 47,5 m | 31,3 m | 39,4 m |
| +7 °C | 46,3 m | 47,2 m | 32,7 m | 39,2 m |
| +5 °C | 47,8 m | 47,1 m | 33,7 m | 39,1 m |
| 0 °C | 53,7 m | 46,6 m | 37,9 m | 38,7 m |
Märjal teel on vahe +7 °C juures alla meetri ja umbes +5 °C juures on talverehv juba parem, sest suverehvi kumm hakkab kõvenema. Kuival asfaldil jääb suverehv paremaks peaaegu nullini. Eesti sügis on enamasti märg ja esimene öökülm tuleb ootamatult — vaheta, kui päevad jäävad alla +7 °C ja öösiti on külma.
Põhjamaade või Kesk-Euroopa talverehv
Talverehve on kaht liiki ja poes on need sageli kõrvuti. Kesk-Euroopa talverehv on tehtud märja ja lörtsise talve jaoks, Põhjamaade oma lume ja jää jaoks. Pidurdusmaa 50 km/h pealt (märg asfalt 90 km/h pealt):
| Rehv | Lumi | Jää | Märg asfalt |
|---|---|---|---|
| Suverehv | 60,9 m | 165,0 m | 44,4 m |
| Aastaringne | 25,2 m | 103,3 m | 40,4 m |
| Kesk-Euroopa talverehv | 26,3 m | 113,1 m | 44,7 m |
| Põhjamaade talverehv (lamell) | 26,2 m | 58,9 m | 47,5 m |
| Naastrehv | 25,4 m | 45,4 m | 52,0 m |
Lumel on kõik talverehvid peaaegu võrdsed. Jääl pidurdab Kesk-Euroopa talverehv üle poole pikemalt kui Põhjamaade oma. Märjal asfaldil on Kesk-Euroopa rehv umbes 3 m parem. Eesti talvel, kus jää ja jäide on tavalised, on Põhjamaade rehv kindlam valik.
Kuidas ära tunda: mõlemal on EL-i rehvimärgisel kolme mäetipu ja lumehelbe märk . Põhjamaade rehvil on lisaks jäämärk — see tähendab, et rehv läbis jääkatse. Transpordiamet soovitab valida jäämärgiga rehvi. Loe lähemalt: EL-i rehvimärgis.
Naastrehv või lamell
Jää pidamine sõltub temperatuurist. Kõige libedam on sulav jää nulli lähedal. Pidurdusmaa jääl 50 km/h pealt:
| Jää temperatuur | Naastrehv | Põhjamaade lamell | Parem |
|---|---|---|---|
| −15 °C | 54,3 m | 38,8 m | lamell, 15,5 m |
| −5 °C | 45,4 m | 58,9 m | naast, 13,5 m |
| 0 °C | 61,1 m | 99,6 m | naast, 38,5 m |
Naast lõikab jäässe ja sulav jää ei mõjuta teda nii palju kui kummi. Seepärast on naastrehvi eelis suurim just nulli ümber, mis on Eesti talvel sage. Väga külmal kõval jääl naast enam hästi sisse ei lähe ja lamell pidurdab lühemalt — seda mõõtis Za Rulem samade rehvidega neljal temperatuuril.
Lumel on nad praktiliselt võrdsed (naast 25,4 m, lamell 26,2 m). Kuival asfaldil on lamell veidi parem (90 km/h pealt 39,7 m vs 40,6 m) ning vaiksem. Naastrehv sobib, kui sõidad palju maanteel ja kõrvalteedel, kus jää püsib. Lamell sobib, kui sõidad peamiselt linnas ja soolatud teedel.
Testides mõõdetud pidurdusmaad jääl, märjal ja kuival: Naastrehv või lamell?
Aastaringne rehv
Lumel on aastaringne rehv hea (25,2 m), aga jääl pidurdab ta 103,3 meetriga — umbes sama halvasti kui Kesk-Euroopa talverehv ja üle poole pikemalt kui Põhjamaade oma. Eesti talveks, kus on jääd, see hea valik ei ole.
Mustri sügavus
Seadus lubab talverehvi, mille muster on vähemalt 3 mm. Aga haare kaob varem. Põhjamaade talverehv, pidurdusmaa lumel ja jääl 50 km/h ning märjal 90 km/h pealt:
| Muster | Lumi | Jää | Märg asfalt |
|---|---|---|---|
| 8 mm (uus) | 26,2 m | 58,9 m | 47,5 m |
| 6 mm | 28,4 m | 61,2 m | 49,5 m |
| 4 mm | 31,1 m | 63,8 m | 52,2 m |
| 3 mm | 32,7 m | 65,2 m | 54,0 m |
3 mm mustriga on pidurdusmaa lumel veerandi võrra pikem kui uuel rehvil. Mõõda mustrit enne hooaega mustrisügavuse mõõdikuga.
Talverehv suvel
Kevadel tasub rehvid tagasi vahetada. Kuival asfaldil +25 °C juures pidurdab suverehv 90 km/h pealt 28,6 meetriga, Põhjamaade talverehv 42,0 meetriga — 13 meetrit pikemalt.
Mudelite vahe on suur
Rehvitüüp ei ütle kõike. Tekniikan Maailma 2025. aasta testis (205/55 R16, sile jääväljak, 50 → 0 km/h, −5 °C) mõõdeti:
- Põhjamaade lamellrehvid: 45,6–53,5 m. Parima ja nõrgima vahe 7,9 m.
- Naastrehvid: 32,3–42,5 m. Vahe 10,2 m.
Selles testis ei jõudnud ükski lamellrehv jääl ühegi naastrehvini. Aga nõrgim naastrehv oli parimale lamellile lähemal kui parimale naastrehvile. Kõik testitud rehvid ja nende tulemused: Sõltumatud testid.
Kontrolli oma autoga
Numbrid siin on VW Golfi kohta. Sinu auto ja rehvimõõduga:
- Pidurdusmaa lumel 50 km/h pealt
- Pidurdusmaa jääl 50 km/h pealt
- Talverehvid sinu auto mõõdus — järjestatud lume ja jää pidurduse järgi
Arvutatud tulemused on hinnangud, mitte mõõtmised. Mudeli täpsus ja eeldused: Kuidas pidurdusmaa arvutatakse.