Paljud juhid arvavad, et ABS on selleks, et auto peatuks lühemalt. Tegelikult on tema põhitöö teine: ABS hoiab rattad veeremas, et saaksid pidurdades ka pöörata. Lühem pidurdusmaa on enamasti boonus, mitte eesmärk.
Numbrid on arvutatud sama mudeliga, mis kalkulaator: VW Golf 8, rehvimõõt 205/55 R16, uued keskmised rehvid.
Mis juhtub ilma ABS-ita
Kui pidurdad nii kõvasti, et ratas lukustub, hakkab rehv mööda teed libisema. Libisev rehv haarab teest halvemini kui veerev ja, mis veel olulisem, ei suuda autot pöörata. Keera rooli palju tahad, auto liigub ikka sinna, kuhu ta liikus.
Vanemates autodes õpetati seepärast pidurit pumpama. ABS teeb sama, aga palju kiiremini ja iga rattaga eraldi.
Mida ABS teeb
ABS jälgib iga ratta pöörlemist. Kui mõni ratas hakkab lukustuma, vähendab ABS selle ratta pidurirõhku hetkeks ja suurendab seda siis uuesti. Seda kordub üle kümne korra sekundis. Ratas jääb haarde piirile: pidurdab peaaegu nii kõvasti kui võimalik, aga veereb.
Juht tunneb seda pedaali värinana ja kuuleb krigistamist. See on normaalne: nii ABS töötabki.
Kui palju ABS pidurdusmaad muudab
Võrdluseks on keskmine juht, kes pidurdab hädaolukorras ilma ABS-ita (rattad lukustuvad või pidur lastakse liiga palju lahti):
| Olud | ABS-iga | Ilma ABS-ita |
|---|---|---|
| Kuiv asfalt, 80 km/h | 23,7 m | 32,4 m |
| Märg asfalt, 80 km/h | 34,7 m | 46,2 m |
| Tallatud lumi, 50 km/h | 27,1 m | 36,0 m |
| Jää, 50 km/h | 39,6 m | 52,0 m |
| Kruus, 50 km/h | 20,4 m | 16,0 m |
Asfaldil, lumel ja jääl peatub ABS-iga auto keskmisest juhist lühemalt. Väga osav juht võib ilma ABS-ita sama tulemuse saada, aga hädaolukorras, ehmatusega, ei õnnestu see peaaegu kellelgi.
Erand: kruus ja kohev lumi
Kruusal ja sügavas kohevas lumes kuhjub lukustatud ratta ette vall, mis aitab autot peatada. ABS ei lase sellel tekkida, sest ratas veereb. Seepärast võib ABS-iga pidurdusmaa seal olla pikem: mudeli järgi kruusal 50 km/h pealt 20,4 m, lukustatud ratastega 16,0 m.
Ometi ei tasu ABS-i ka seal karta: lukustatud ratastega ei saa sa takistusest mööda keerata. Hoia lahtisel pinnal lihtsalt väiksemat kiirust ja suuremat vahet.
Kuidas hädaolukorras pidurdada
- Pidur põhja. Vajuta kohe ja täie jõuga, ära proovi „ettevaatlikult“.
- Hoia all. Ära lase pedaali lahti enne, kui auto seisab või oht on möödas.
- Ära pumpa. ABS teeb seda ise ja palju kiiremini. Pumpamine annab ainult pikema pidurdusmaa.
- Vaata sinna, kuhu tahad minna. Auto läheb sinna, kuhu vaatad ja rooli keerad. Pidurdades saab ABS-iga takistusest mööda pöörata.
- Värin ja krigin on normaalsed. Need tähendavad, et ABS töötab.
Kui ABS-i tuli põleb
Kollane ABS-i märgutuli näidikul tähendab, et ABS ei tööta. Tavalised pidurid töötavad edasi, aga hädapidurdusel võivad rattad lukustuda. Lase see võimalikult kiiresti üle vaadata. Kui põleb punane pidurituli, ära sõida edasi.
Proovi oma autoga
- Pidurdusmaa kalkulaator: sinu auto, rehvid ja teeolud
- Pidurdamine kurvis: miks paremad rehvid peavad olema taga
- Reaktsiooniaeg: üks sekund on 90 km/h juures 25 meetrit
Arvutatud tulemused on hinnangud, mitte mõõtmised. Mudeli täpsus ja eeldused: Kuidas pidurdusmaa arvutatakse.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ABS lühendab pidurdusmaad?
Asfaldil, lumel ja jääl enamasti jah, võrreldes keskmise juhiga ilma ABS-ita: märjal asfaldil 80 km/h pealt mudeli järgi 34,7 m vs 46,2 m. Põhitöö on aga hoida rattad veeremas, et saaksid pidurdades pöörata.
Kas ABS-iga autos tohib pidurit pumbata?
Ei. Vajuta pidur põhja ja hoia all. ABS laseb pidurit ise üle kümne korra sekundis lahti, pumpamine teeb pidurdusmaa ainult pikemaks.
Miks pedaal ABS-iga pidurdades väriseb?
ABS vähendab ja suurendab pidurirõhku kiiresti järjest. Juht tunneb seda pedaali värinana ja kuuleb krigistamist. See on normaalne ja tähendab, et ABS töötab.
Kus võib ABS pidurdusmaad pikendada?
Kruusal ja sügavas kohevas lumes, kus lukustatud ratta ette kuhjuv vall aitab peatuda. Mudeli järgi kruusal 50 km/h pealt 20,4 m ABS-iga ja 16,0 m lukustatud ratastega.